Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 10169
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 91
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.04.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb kõrgel lagedal parandatud põllumaal ja kujutab endast praegu tavalist drenaažikaevu. Allika peale on seatud betoonrõngas. Selle all, ca 2m sügavuses kulgeb ida suunas drenaažitoru. Kirjeldamise ajal ulatus vesi kaevus nimetatud toruni. Kuna allikas on ilmselt maaparandustööde ja kraaviga läbi kaevatud, tuleb teda muistisena halvasti säilinuks lugeda.

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis jääb Taebla koolist ca 300 m lõuna-edela poole. Haapsalu-Tallinna mnt kulgeb mälestisest sadakond meetrit põhja pool.

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise ajalugu


Ohverdamise kohta andmed puuduvad, kuid allikavett on peetud ravitoimeliseks, seda just silma- ja kõrvahaiguste puhul (H. Moora, Läänemaa muinasaeg. Tartu Ülikooli Arheoloogia Instituudi toimetised VII. Tartu, 1942, lk 23). Muistis kuulub arvatavasti II aastatuhandesse.

Sisestatud: 23.03.2009.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 23.12.2014.