Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10170
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 143-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.11.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb Taebla jõest kirdes loode pool Koela-Väänla teed. Asulakoht hõlmab NS suunas 200 m pikkuse ja OW suunas 150-180 m laiuse ala. Asula põhjaserv kulgeb Antsu talu lõunapiiri kohalt, läänepiir Suurekivi talu läänepiiri kohalt, lõunapiiriks on maantee ja idapiiriks kujutletav sirge Luha talu juurde viivast teest 50 m ida pool. Asulast vahetult põhja pool asub kivikalme (ühine kaitsevöönd).
Asulakoht paikneb kõrgel lagedal lõuna-kagu suunas madalduval põllumaal. Asula edelaossa jääb kunagise sepapaja ase (laiali lükatud). Sepapaja kohal on mullast leitud hobuseraudu, naelu jms. Muld on asula territooriumil ümbritsevatest põllumaadest veidi tumedam, sisaldades arvukalt põlenud kive. Kuigi asula kultuurkiht on kündmisega tugevasti segi pööratud ja rikutud, leidub mullas savinõukilde ja loomaluid. Kõige tumedam on muld Suurekivi talust ca 80 m kagu pool.
Asulakoht on avastatud novembris 1983 Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt. Kogutud savinõukillud ja šlakk säilivad Ajaloo Instituudis.
Asulakoht dateeritud II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 17.11.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.12.2014.

z