Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10171
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 144-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistise kultuurkiht paikneb Koela-Tagavere-Vidruka teest vahetult loode pool, Rehe talust 20-170m lõuna pool. Kultuurkihi lõunaserv jääb endisest Tagavere mõisasüdamest kakssada meetrit põhja poole. Asula ala hõlmab kirde-edela suunas 200m pikkuse ja kagu-loode suunas maksimaalselt 100m laiuse ala, kusjuures asula kaguserv kulgeb maantee joonel, loodeserv sellest 100m loode pool, kirdeserv maanteelt Rehe tallu viiva talutee joonel, edelaserv põllul asuva kaitsealuse kultusekivi joonel.
Muistise kultuurkiht lasub suhteliselt kõrgel, lõuna suunas madalduval maal. Tema põhjaosa hõlmab kõrge põllulapp, ka lääne-edela osa on kõrge põld. Kaguosa on seevastu veidi madalama ja ka lõuna suunas madalduva rohumaa all. Rohumaad eraldab edelapoolsest põllust kagu-loode suunaline põõsastest palistatud kraav. Võrdlemisi tasasel rohumaal leidub ka kaks 2-3m läbimõõduga ja kuni 1m sügavust lohku, milles kasvavad põõsad. Kultuurkiht ei ole eriti intensiivne. Kõige intensiivsem on see lääne-edelapoolse põllulapi kirdeservas rohumaa piiril, ilmselt ka rohumaal. Kultuurkihi paksus on erinev, ulatudes intensiivsemas piirkonnas 40 cm-ni. Asula kultuurkihist kagus, maantee kaguküljel, leiduvad vett täis süvendid, ilmselt mõisaaegsed saviaugud. Nende ümbruses kasvab suuremaid lehtpuid. Teistest külgedest piirab asula ala põllumaa.

Sisestatud: 27.02.2015.

Mälestise ajalugu


Muistis avastatud M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt 8.nov. 1983. Asula alalt kogutud leiud säilivad Eesti TA AI 5633.
Muistis dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 27.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitse alla kuulub kõnealune asulakoht kirjeldatud piirides 200 x 100m suurusel alal ning kaitsetsoonina ca 50m laiune vöönd selle ümber. Kõnealusel alal on keelatud suuremad ehitus-ja mullatööd, välja arvatud tavalised põllutööd varem kasutatud piirides, samuti prahi ning kivide kogumine. Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kitsenduste kaardil.

Sisestatud: 27.02.2015.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.12.2014.