Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10173
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 97-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.11.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Asukoht Luha talu hoonest 35 m lõuna pool, Antsu talust 60 m ida-kirde pool.
Muistis asub ümbruskonna ühel kõrgemal kohal, Antsu ja Luha talude vahelt läbi viivast põlluteest 20 m ida pool. Kalmest lõuna, ida ja loode poole jäävad lagedad põllumaad, põhja poole Luha talu aed, edela poole Antsu talu hooned ja aed. Muistis kujutab endast ümbrusest ca 1-1,3 m kõrgemale tõusvat, peaaegu ümara põhiplaaniga kamardunud küngast, mille pikkus on NS suunas 15 m ja laius OW suunas 14 m. Üksnes lääne poole jätkub kõrgendik kalmest veidi madalama, 20 m pikkuse ja 4,5 m laiuse kivise ribana. Kalmepind on suhteliselt tasane. Siin-seal ulatub murukamarast kõrgemale kuni 1 m läbimõõduga raudkivide nukke. Kalme kaguosas leidub kaks kamardunud lohku, idaserva oli kunagi ehitatud suitsutusahi, millega on kalmet ka lõhutud. Künka servad (va lääneserv) on järsuks küntud. Kogu kuhjatis ei näi kunstlik olevat. Ilmselt on kalme ehitamisel ära kasutatud looduslikku kõrgendikku. Muistise ümbrus on valdavalt lage.
Muistis on esmakordselt kalmena registreeritud 1981. a suvel Mati Mandeli poolt. Proovišurfist leiti inimluid ja savinõukild (säilitatakse Ajaloo Instituudis).
Muistis on dateeritav I aastatuhande I poolde või keskpaika.

Sisestatud: 17.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 23.12.2014.