Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10176
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 62-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub võrdlemisi kõrgel ja lagedal, lõuna suunas madalduval põllumaal, kohas, kus tee äärest suundub lääne suunas üksikute puude ja põõsastega palistatud kiviaed. Teest lääne pool esineb kultuurkiht 70-100 m laiuses vööndis, teest ida pool vaid 50-60 m laiuselt.
Kultuurkiht on asula territooriumil erineva paksusega, kõige paksem teest lääne pool. Muinasasula lõunaosas, teest idas, võib märgata niiskemat madalat ilma kultuurkihita ala. Võimalik, et tegu on kunagise allikakohaga.
Rahvajutu järgi olevat Turvalepa küla vanasti asunud praegusest erineval kohal. Küla asupaigana on näidatud praegusest ilmajaamast lääne poole jäävat põldu. Seal mingit muinasasulale viitavat kultuurkihti siiski ei esine.

Sisestatud: 30.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinasaula kultuurkiht hõlmab NS suunas ca 170 m pikkuse ja OW suunas ca 150 m laiuse ala kahel pool Võntküla-Turvalepa teed.

Sisestatud: 30.10.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritud II aastatuhande I poolde ja keskpaika.
Asulakoht avastati 1980. a kevadel Saamo Heldemaa poolt. Asula territooriumilt korjatud savinõukillud asuvad Ajaloomuuseumis.

Sisestatud: 30.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.12.2014.

z