Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10177
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 145-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 29.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb kõrgel lagedal ida suunas madalduval põllumaal ja kujutab endast vaid 20 m läbimõõduga kultuurkihi laiku, arvatavasti omaaegse majapidamise aset. Muld põllul on üldiselt pruuni värvi, asulalaigu kohal aga mõnevõrra tumedam. Mullas lidub põlenud raudkive, leida võib üksikuid savinõukilde. Leiud (mõned savinõukillud, savitihend ja rauatükk säilivad ajalooinstituudis). Kultuurkihi paksus ulatub 25-30 cm-ni ning see on ilmselt läbi küntud. Kaitse alla kuulub ka kirjeldatud asulalaigu lähiümbrus.

Sisestatud: 29.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Haapsalu-Tallinna maanteelt Turvalepa külla viivast teest 100 m ida pool, ilmajaamast 150 m ida pool.

Sisestatud: 29.10.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1984. a 15. aprillil Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt. Dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 29.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.12.2014.