Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10178
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 172-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.11.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub suhteliselt kõrgel maal (vaid vahetult jõe kaldal on maapind veidi madalam). Kultuurkihti leidub Andruse talu aias ja hoonete ümbruses ning talust lõuna poole jääval põllul. Teest läänes on muinasasula territoorium hõlmatud lõuna pool taluõuest, mis põhja pool läheb üle rohumaaks. Suhteliselt tumedas mullas on savinõukilde.
Muistisena rahuldavalt säilinud. Kultuurkihi paksus on erinev, ulatudes 0,5 meetrini. Põlispuid kasvab rohkem Andruse talu ümbruses.

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultuurkihti leidub Andruse talu ümbruses ja sellest lõuna pool ning jõe ja Vainu-Uuetoa talu vahel. Muinasasula ala põhjapiiriks on jõgi, lõunapiir kulgeb sellest 150 m lõuna pool, idapiir Andruse talu koha, läänepiir Vainu-Uuetoa talu joonel. Nii hõlmab muistis umbes 150-160 m läbimõõduga ala.

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistise kultuurkiht on avastatud S. Heldemaa poolt 1986. a kevadel.

Sisestatud: 12.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.
Riikliku kaitse alla kuulub nii kirjeldatud asulakoht kui ka kaitsetsoonina selle lähiümbrus, vähemalt 100 m laiuses vööndis. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd (va tavalised põllu- ja aiatööd varemkasutatud piirides) ja prahi ning kivide kogumine.

Sisestatud: 12.03.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.12.2014.