10181 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 10181 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 490418.37 |
Y-koordinaat | 6539636.61 |
Mälestise vana number | 86 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 16.11.17
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikes allikates lokaliseeritud asukoht. |
Kirjeldus Kalme (II) asub esimesest 25 m loode pool. Tegemist on ida-lääne suunas 5 m pikkuse, 4,5 m laiuse ja 0,5 m kõrguse kamardunud künkaga. Servadest ulatub välja kuni 0,5 m läbimõõduga raudkive. Muidu on kalme lage. |
Asukoha kirjeldus Muistised (10180-10182) jäävad endisest Vidruka mõisast umbes 300 m loode poole, Veski talust 110-150 m põhja poole. Kalmete juurde saab Vidruka mõisast lääne-loode poole viivat teed mööda. Muistised asuvad kõrgel põhja-lõuna suunalisel looduslikul karjamaal, põlluteest 90-140 m põhja pool. Karjamaalapp on põhja-lõuna suunas umbes 150 m pikk ja 70 m lai, piiritletud okastraataiaga (oli?). Karjamaal kasvab hõredalt 1-2 m kõrgusi kadakaid. Karjamaast ida poole jääb suurem endine kultuurkarjamaa, lääne-ja põhjapoole võsa. |
Ajalugu Künkaid on kalmetena märgitud: |
Kaitsevööndi ulatus Riikliku kaitse alla kuuluvad nii kirjeldatud muistised kui ka nende lähim ümbrus, vähemalt 10 m laiuse vööndina. Otstarbekas oleks aga kaitsetsoonina arvestada kogu 150 x 70 m suurust karjamaalappi. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi mahapanek. Lubada võiks vaid mõõdukat karjatamist. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |