Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10182
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 87
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikes allikates lokaliseeritud asukoht

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme (III) asub esimesest 50 m põhja-kirde pool, traataiast 19 m lääne pool ja kujutab endast põhja-lõuna suunas 7 m pikkust , 5,5 m laiust ja 0,7 m kõrgust küngast. Künka põhjatipust ulatub välja 1,5 x 1,2 x 0,7 m suurune, idaservast 1,3 x 1 x 0,5 m suurune raudkivi. Küngas on kamardunud, tema peal kasvab hõredalt 2,5 m kõrgusi kadakaid.

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistised (10180-10182) jäävad endisest Vidruka mõisast umbes 300 m loode poole, Veski talust 110-150 m põhja poole. Kalmete juurde saab Vidruka mõisast lääne-loode poole viivat teed mööda. Muistised asuvad kõrgel põhja-lõuna suunalisel looduslikul karjamaal, põlluteest 90-140 m põhja pool. Karjamaalapp on põhja-lõuna suunas umbes 150 m pikk ja 70 m lai, piiritletud okastraataiaga (oli?). Karjamaal kasvab hõredalt 1-2 m kõrgusi kadakaid. Karjamaast ida poole jääb suurem endine kultuurkarjamaa, lääne-ja põhjapoole võsa.

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise ajalugu


Künkaid on kalmetena märgitud:
J. Jung. Muinasajateadus eestlaste maalt. III. Tartu, 1910, lk 224
H. Moora. Läänemaa muinasaeg. Tartu, 1942, lk 22
(mõlemas mainitakse kahte kalmet)
1981.a kaevati igasse künkasse proovišurf. Mingeid jälgi matustest ega muinasesemetest ei leitud. Künkad koosnesid kividest ja halli värvi mullast. II künkast leiti veel sütt ja klaasikilde. Selle puhul ei ole küll vist tegemist matmispaigaga.
Kui tegemist on üldse kalmetega, siis peaksid nad kuuluma II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 12.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitse alla kuuluvad nii kirjeldatud muistised kui ka nende lähim ümbrus, vähemalt 10 m laiuse vööndina. Otstarbekas oleks aga kaitsetsoonina arvestada kogu 150 x 70 m suurust karjamaalappi. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi mahapanek.

Sisestatud: 12.03.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 23.12.2014.