Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10183
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 61-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula paikneb suhteliselt kõrgel maal, teest lõuna pool maapind madalam. Tema lõunaosa hõlmavad Iirika talu varemed ja neid ümbritsevad põlispuud, samuti Oolu talu hooned. Asula põhjaosa on haritud põldudeks, keskosa läbib maantee ja sellest põhja pool talumajapidamised. Kultuurkiht on muinasasula territooriumil erineva paksuse ja intensiivsusega, kõige paksem Oolu talu ümbruses. Mullas leidub savinõu kilde, tellistükke, raudnaelu, loomaluid jne.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paikneb Võntküla küla tuumikus kahel pool Haapsalu-Tallinna maanteed, peamiselt Hindreku ja Oolu talude, end Iirika talu ja Võntküla kaupluse ümbruses. Läänepiiriks on Võntküla kauluse joon, idapiir kulgeb Oolu talust ca 50 m ida pool, lõunapiiriks on Oolu talu elumaja joon. Nii hõlmab asula NS ja OW suunas ca 200 m pikkuse ala.

Sisestatud: 28.10.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritav II aastatuhandesse. Kultuurkiht avastati Saamo Heldemaa ja Mati Mandeli poolt 1980. a kevadel. Kogutud savinõukillud asuvad Ajaloomuuseumis.

Sisestatud: 28.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 28.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.12.2014.