- Mälestised
- Kokkuvõtted
-
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Ajaloomälestis (48)
- Arheoloogiamälestis (8)
- Ehitismälestis (3340)
- Kunstimälestis (7)
- Muinsuskaitseala (706)
- Tehnikamälestis (3)
- Ilma mälestise tüübita (3360)
- Ajaloolised õiendid (697)
- Arhitektuurimälestiste passid (1064)
- Aruanded (759)
- Inventeerimised (2662)
- Johan Naha kogu (82)
- Eritingimused (209)
- Käsikirjad (88)
- Mõisate ülevaated (1976-1978) (1338)
- Mõisate ülevaated maakonniti (1976-1978) (25)
- Mõisate kaitse alla võtmise ettepanekud (1979) (197)
- Mõisate kaitse alla võtmise ettepanekud maakonniti (1979) (15)
- Projektdokumentatsioon (223)
- Varia (108)
- Ilma tüübita (5)
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1487)
- Arheoloogiamälestis (3171)
- Ehitismälestis (3935)
- Kunstimälestis (1719)
- Muinsuskaitseala (29)
- Tehnikamälestis (1)
- Ilma mälestise tüübita (5170)
- Ajaloo fotokogu (1281)
- Arhitektuuri fotokogu (662)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4271)
- Kunsti fotokogu (2280)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (3844)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Avaandmed
10226 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 10226 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Arvel | 01.12.1997 |
| Registreeritud | 01.12.1997 |
| Mälestise vana number | 1451 |
|---|---|
| Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Inspekteerimise kuupäev: 22.05.14
Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
|
Mälestise ajalugu Dateering: I aastatuhande I pool. Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 31. dets 1964. a määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s” (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 51, 31. dets 1964. a, lk 1503). |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |