Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus "Vallimägi"
Mälestise registri number 10335
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 578-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 26.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Rakvere Vallimäel on enne ordulinnuse püstitamist paiknenud ka eestlaste muinaslinnus. Muinaslinnus asus tõenäoliselt vallseljaku põhjapoolses osas, kuhu taanlased 13. sajandi alguses kivilinnusegi rajasid. Linnusel oli hea looduslik kaitse - vallseljaku harude vahele jäävad sügavad nõod ning selle lääne- ja lõunaküljel võis muinasajal jõgi voolata. Keskaegse linnuse peahoone varemete alt leitud posti- ja palgijäänused on dateeritud 5.-6. sajandisse. I aastatuhande II poolde või aastatuhandete vahetuse aega kuuluvad mõningad linnuselt leitud nooleotsad. Ajaarvamise algusest aga pärinevad mõned riibitud pinnaga savinõude killud.
Suurem osa radiosüsinikdateeringutest jääb aega 11.-12. sajand. Siis võis toimuda kaitseehitiste tugevdamine. Arheoloogilisi jälgi on leitud ka venelaste sõjaretkest Rakvere (Rakovor) alla 1268. aastal - välja on tulnud kaks venepärast nooleotsa. Esmakordselt on paika mainitud 1226. aastal, mil paavsti saadik Modena Wilhelm viibis oma Liivimaa visiidi ajal kaks korda Tarvanpää nimelises paigas, mida on hiljem seostatud Wesenbergi (Tarvanpää peeaegu ptsetõlge) linnusega.
Linnusest põhja pool vallseljaku madalamas osas, kus tänapäeval on Rakvere teater, paikneb muinasasula kultuurkiht. Sealt on leitud muinasaja lõpu käsitsivalmistatud keraamiliste nõude kilde ning mõni nooleots. Asula linnuse kõrval sobib hästi I-II aastatuhande vahetuse asustusmustriga, mil oli levinud linnus-asula süsteemid.

(info pärineb E.Tõnissoni teosest ''Eesti muinaslinnad'')

Sisestatud: 25.08.2015.

Meedia


"Muinsuskaitsjad takistavad Rakverre kuju püstitamist" artikkel 27.04.2002 Eesti Päevaleht.
"Tarvas jõudis Rakverre" artikkel 12.06.2002 Eesti Päevaleht
"Raudne ürgveis valvab Rakvere Vallimäge" artikkel 13.06.2002 Postimees
"Rakvere teel tegi kujur Kangro lendav lehm inimestele pulli" artikkel 13.06.2002 Eesti Päevaleht.
"Kristlasi häirib Rakvere tarva ümber loitsimine" artikkel 04.07.2002 Eesti Päevaleht.
"Tühi tüli Rakevere tarvast" artikkel 04.07.2002 Eesti Päevaleht.

"Tarva kuju alune kultuurkiht ei rabanud millegagi" artikkel 21.05.2002 Virumaa Teataja
Teatis arheoloogiliste uuringute lõpetamisest 2002. 17. mai - A. Tvauri
Arheoloogilisteks uuringuteks loa väljastamise taotlus 03.05.2002.a.
Tarvase kuju püstitamine Vallimäele, A. Kaldam 07.05.2001 a.
Projekt: Rakvere Vallimäe trepp parklad ja teed 2000-2002. a.

Sisestatud: 03.01.2003.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 10.02.2015.