Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10433
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 643211.50
Y-koordinaat 6587719.78
Mälestise vana number 2109
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 16.10.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.09.2006.

Meedia


1. Kivikalme asub Rakvere raj, Kaarli k/n, Uhtna kolh, end adm jaotuse järgi Virumaal, Viru-Nigula khk, Kohala kl, Liivaaugu tl maal.
2. Kalme asub keset laialdast põldu Liivaaugu talust 400 m N suunas. Tänapäeval kujutab kalme endast ümarovaalset kivihunnikut läbimõõduga NNO-SSW 12 m ja sellele ristisuunas 10 m. Alles mõne aasta eest on kalmele lükatud suurem hulk põllukive. Kalmekiht on säilinud vaid nende kivide all. Endise talu peremehe Alfred Tamme teatel oli kalme k.o sajandi 20-ndatel aastatel N-S suunas 80 m pikk ja ca 10 m lai sööditükk, millele kasvas üha tihenev lepik. Põllupind kalme ümber on liivane ja veel praegugi on kalmekihi alumine pool nimetatud ulatuses jälgitav. Kivid aga on ära veetud või lükatud ülalnimetatud hunnikuks. Kalme lõhkumisel leitud üks araabia münt, kannaga ja kinnine hõbesõrmus on nüüd kaduma läinud. Mõni aasta tagasi leiti lõhutud kalmeosast eesti seeria silmiksõlg ja pronksist kinnine V-kujulise ristlõikega pronkssõrmus. Leiud Rakvere muuseumis inventariseerimata.
3. 1972. a lepiti kokku, et kalme ala võetakse kaitse alla selle varasemates mõõtmetes, sest kalme põhi näib sisaldavat leide. Eespool nimetatud Alfred Tamm lubas künnitööde algul traktoriste informeerida, informeeriti ka kolhoosi esimeest.
4. Kalmet kirjanduses seni pole märgitud. Kalmest teatas 1972. a H. Joonuks.
5. Leidude põhjal otsustades on kalmesse maetud alates II saj kuni muinasaja lõpuni.
6. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1972. a.
7. Pass on koostatud 1972. a suvel. Koostas T. Moora.

Sisestatud: 12.09.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 09.02.2015.