10522 Kivikalme "Rootsi kuninga haud"

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Rootsi kuninga haud"
Mälestise registri number 10522
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 647641.51
Y-koordinaat 6588523.50
Mälestise vana number 2131
Ava kaardil
Vaade kivikalmele loodest. Foto: M.Abel, kp 25.09.2023
Pass - 1 Pass - 1-p Pass - 2 Pass - 3 Pass - 4 Pass - 5 Kivikalme. Foto: H. Joonuks, 1971. Kivikalme reg nr 10522. Foto: Tõnno Jonuks, 13.09.2010. Kivikalme reg nr 10522. Foto: Tõnno Jonuks, 13.09.2010. Kivikalme reg nr 10522. Foto: Tõnno Jonuks, 13.09.2010. Hävitatud kivikalme, vaade loodest. Foto: M.Abel, kp 26.03.2020 Hävitatud kivikalme, vaade idast. Foto: M.Abel, kp 26.03.2020 Hävitatud kivikalme, vaade lõunast. Foto: M.Abel, kp 26.03.2020 Vaade kivikalmele edelast. Foto: M.Abel, kp 25.09.2023 Vaade kivikalmele loodest. Foto: M.Abel, kp 25.09.2023 Vaade kivikalmele kirdest. Foto: M.Abel, kp 25.09.2023 Vaade kivikalmele lõunast. Foto: M.Abel, kp 25.09.2023 Vaade kivikalmele edelast. Foto: M.Abel, kp 23.04.2020 Vaade künnikihis olevatele leidudele, näha inimluid, savinõukilde. Foto: M.Abel, kp 23.04.2020 Vaade kivikalmele läänest. Foto: M.Abel, kp 23.04.2020 Vaade künnikihis ja kalme kokkulükatud servas olevatest inimluudest ning savinõukildudest. Foto: M.Abel, kp 23.04.2020
Galerii(21)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(6)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 25.09.23

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(2)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.09.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.02.2015.