Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Seamägi"
Mälestise registri number 10612
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 604405.96
Y-koordinaat 6601528.50
Mälestise vana number 1510
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 19.09.14

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.03.2011.

Kirjeldus


Passi andmetel on tegemist ilmselt kahe ümarovaalse paljukirstulise kivikirstkalme liitumise teel kujunenud mälestisega. Kalme 42 m pikitelg on peaaegu ida-lääne suunaline. Kalme suurim laius küünib 22 meetrini. Kalme kõrgus selle läänejalamilt on suurim küündides kuni 1,7 meetrini. Kalme läänepoolmiku keskel on üksik suurem rändkivi (1,2 m kõrge), mis aga on sinna oletatavasti 1970. aastatel traktoriga tõugatud. Kalme koosneb paerähast ja üksikuist väiksemaist raudkividest. Kalme idapoolmikul kasvab suurem pihlakapõõsas. Üldiselt näib kalme üsna hästi säilinud olevat, suuremad lohud jm lõhkumisjäljed puuduvad.
1990. aastate uurimistöö valguses peab V.Lang ''Seamäge'' või teise nimega Tõugu I kalmet aga tarandkalmeks. Paika arheoloogiliselt uuritud ei ole, kuid kalme väliskuju ja ehituse põhjal on V.Lang leidnud, et tarandkalme võiks olla rajatud ajavahemikul 50-450 pKr.
(info pärineb V.Langi 2000. aastal ilmunud teosest ,,Keskusest ääremaaks'' ja T.Moora 1971. aastal koostatud mälestise passist)

Sisestatud: 10.08.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 10 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 26.01.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 05.02.2015.