Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi "Vahakivi"
Mälestise registri number 10624
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 1512
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.07.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anu Kivirüüt

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 26.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Suurt kivi on kirjeldatud rahvapärimuses ohvrikivina. Kesk- ja uusaegsele ohvrikivile viitab suurem lohk, kuhu sai ohvriande jätta. Ühe 1939. aasta teate järgi olevat kivil põletatud Kingu Krõõt Võhma külast, aga kivi olnud juba enne seda ohvrikivi.
1997. aastal leidis V. Lang kivi pealispinnalt ka 5-6 üsnagi halvasti säilinud väiksemat lohku, mis viitab kivi varasemale, raua- või isegi pronksiaegsele, kasutusjärgule. Seega on samal ajal tegemist nii lohu- kui ka ohvrikiviga.
Rahnu on kutsutud ka Hundikiviks ning paika, kus kivi seisab, kutsutakse ka Hiieväljaks.
(info pärineb TÜ arheoloogiateadete andmebaasist)

Sisestatud: 10.08.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 5 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 26.01.2012.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 05.02.2015.