Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10638
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 2138
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 14.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 26.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme reg nr 10638 on täielikult läbi uuritud ja rekonstrueeritud tarandkalme, mis asub muististerohkes piirkonnas Uusküla küla põllul.
Kalme tihe ja kompaktne kivilasu asus õhukese mättakihi all. Mättakihti aga eksponeerimise huvides ei taastatud, sest kalme on taastatud kujul nagu ta oleks võinud välja näha siis, kui oli matmispaigana aktiivselt kasutuses.
Kalme koosneb kahest tarandist, kusjuures üks tarand (A) on suurem ja ruudukujuline ning sellele on hiljem edelaküljele juurde ehitatud teine, väiksem tarand (B). Kalmemüürid koosnesid raudkividest vundamendist, mille peale oli laotud paekivid. Tarand B ehitati küll hiljem - A-tarandi edelaküljele ehitati veel kaks müüri ning loodeserv võis sel väiksel tarandil ollagi ilma müürita. B-tarandi müürid olid ehitatud lohakamalt kui A-tarandi omad, kuid piiratud ala oli paeplaatidega sillutatud.
A-tarandi läänenurgas asus huvitav ja söerikas künkake, mille pinnasest leiti ka põlenud luid. Ei saa välistada, et tegemist võis olla surnute põletamiseks kasutatud tuleriidaasemega.
Kalme on esemete ja radioaktiive süsiniku analüüsidega dateeritud eelrooma rauaaega (500 eKr - 50 pKr), tõenäolisemalt selle hilisemasse osasse. Kalme on kindlasti rajatud enne eelrooma rauaaja lõppu, sellele viitab sõlgede puudumine leiumaterjalis. Kalme ala on aga kasutatud ka vahemikus 7.-9. sajand, kuid kas siis kasutati kalmet matmiseks või mõneks muuks otstarbeks, pole seni teada.
Surnud olid kalmesse maetud peamiselt põletatult ja pesadena, kuid uued matused lõikasid tihtipeale vanasid ning selle tulemusel ei olnud piiritletud pesadest eriti midagi alles. Lisaks vähemalt 23 põletusmatusele leidus kalmes ka põlemata luid, mis kuulusid neljale indiviidile.
Kalme leiumaterjal oli ajastule omane ja üsnagi vaene, koosnedes peamiselt savinõukildudest.
(info V. Langi teosest ,,Keskusest ääremaaks ...'')

Sisestatud: 05.06.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme avastati 1969. aastal ning selle kohta koostati 1972. aastal mälestise pass.
Kalme on täielikult läbi kaevatud ning rekonstrueeritud. Uuringud algasid 1998. aastal ning kaevamised lõpetati 1999. aastal.
Kaevamiste tulemustest võib lähemalt lugeda 2000. aastal ilmunud Vihasoo-Palmse piirkonna arheoloogilistest uuringutest kõnelevast teosest:
V. Lang ,,Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal'' Ilmunud sarjas Muinasaja Teadus (7).
Teoses ,,Keskusest ääremaaks'' ja arheoloogide kõnepruugis on Kivikalme reg nr 10638 näol tegemist Uusküla II kalmega.

Sisestatud: 05.06.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 10 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 06.01.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 04.02.2015.