Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kadrioru loss
Mälestise registri number 1065
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number Arh. nr. 151
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis
Ehitisregistri ehitis Kadrioru lossihoone (101040644)

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Timo Aava

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Eramu, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Üks suurejoonelisemaid lossi- ja pargiansambleid Eesti arhitektuuris. Hästi säilinud 18. sajandi alguse keiserlik suveresidents.

Sisestatud: 10.07.2006.

Mälestise kirjeldus


Peahoone koosneb kesksest hoonemahust ning külgedel asetsevatest arhitektuurilt lihtsamatest tiibehitistest. Hoone keskel asub erakordselt suurejoonelise sisekujundusega pidusaal, sellest kahele poole jäävad anfilaad-süsteemis väiksemad ruumid. Läbi kõigi korruste ulatuv peatrepikoda on korduvalt ümber ehitatud. Lossi ümber rajati laiaulatuslik park, mille lossile lähemad osad nn ülemine ja alumine aed olid kujundatud regulaarses prantsuse stiilis. Lossi kasutas kahe maailmasõja vahelisel perioodil algul kunstimuuseum, kuid seejärel kohaldati see riigivanema residentsiks. Sellest ajast pärinevad nn Eesti toa ja raamatukogu interjöörid. 1946. aastast kuni 1990. aastate alguseni oli hoone taas kunstimuuseumi käsutuses. Pärast avariiolukorda sattumist ja sellele järgnenud pikka ja põhjalikku renoveerimist asus hoonesse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon.

Sisestatud: 10.07.2006.

Mälestise ajalugu


Kadrioru loss ehitati aastatel 1718–1725 itaallasest arhitekti N. Michetti projekti järgi. Itaalia eeskujudel astangule rajatud barokklossi peafassaad on kolme- ja tagafassaad kahekorruseline. Peafassaadi arhitektuuris domineerib altaani ja barokse frontooniga keskrisaliit. Tagafassaadi ette ehitati aastatel 1933–1934 A. Vladovski projekti järgi uus neostiilne banketisaal ja talveaed. 1991. aastal algasid ulatuslikud restaureerimistööd, mille tulemusena avati 2000. aastal lossis Eesti Kunstimuuseumi väliskunstile pühendatud filiaal.

Sisestatud: 12.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


ühine kaitsevöönd kultuuriministri- ja haridusministri 19. juuli 1995. a määrusega nr 19/2 (RTL 1996, 119/120, 628) ajaloo- ja kunstimälestiseks, kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27), kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 25 (RTL 1997, 88, 522), kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 55 (RTL 1997, 165/166, 935), kultuuriministri 25. märtsi 2003. a käskkirjaga nr 64 (RTL 2003, 43, 641) arhitektuurimälestiseks ning kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Kadrioru hoonetele, pargile ja kunstimälestistele.

Sisestatud: 10.07.2006.

Meedia


- Mis lugu võiks jutustada Kadrioru lossi pidusaali laemaal
http://www.epl.ee/laupaev/380375

Sisestatud: 05.04.2007.