Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rauasulatuskoht
Mälestise registri number 10657
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 309-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Märksõna(3)

Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.09.2006.

Mälestise ajalugu


1986. aasta suvel toimusid väliuuringud Palasi muistsel rauasulatuskohal. Rauasulatusjäänuseid - šlakki ja savist õhutusdüüside fragmente võib leida paari hektari suuruselt alalt endise Eigi talu krundilt ja selle ümbruses põldudelt. Suuremast, 6 x 10 meetrisest kaevandist leiti šlakki ja õhutusdüüside fragmentide kõrval ihumiskive, kedrakeraamikat, mõned raudnaelad ja üks 60 g raskune, suure šlakisisaldusega toorraua tükk. Väiksem kaevand rajati talu õuel paiknenud šlakikuhelikku. Sellest leiti suurel hulgal massiivseid õhutusdüüside fragmente. Leiumaterjali põhjal võib otsustada, et rauda on toodetud väikestes maapealsetes või veidi pinnasesse süvendatud saviahjudes. Palasil toodetud raua kogus on ulatunud tonnidesse. Muistis dateerub 12.-13. sajandisse.
Allikas: J. Peets, R. Visnap "Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised" nr 36 1987, lk 398-403.

Sisestatud: 10.12.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 03.01.2012.

Üldinfo


Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne. Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval.

Sisestatud: 04.02.2015.