Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10673
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 2116
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.11.2006.

Mälestise ajalugu


Kalmet on nimetatud juba H. Määr oma Viru-Nigula khk kirjelduses, lk 34 (1922). Hiljem on Iila kalme leiud korduvalt arheoloogilises kirjanduses käsitlemist leidnud, vt ka Eesti NSV ajalugu, I kd. Lk 89-90. Leiud AI-s (AI 3358 ja 2470:5-6), vt ka M. Schmiedehelmi kaevamiskirjeldus AI-s. Tarandkalme pärineb II-IV saj. p.Kr., kuid maetud ka X-XI sajandil. Kalme on võetud riikliku kaitse alla ENSV MN määrusega 31. dets 1964. a, nimestikus nr 1401. Pass on koostatud 1973. a maikuus. Koostas T. Moora.

Sisestatud: 02.11.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 03.02.2015.