Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Eesti Panga vanem hoone, 1909. a., kus 24. veebruaril 1918.a . kuulutati välja Eesti Vabariik
Mälestise registri number 1069
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 710-k
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.09.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor, Triin Talk

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Pangahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti Panga vanem hoone omab kõrget ajaloolist väärtust, kuna 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati hoones välja Eesti Vabariik.

Sisestatud: 14.02.2018.

Mälestise kirjeldus


Kõrge sokliga 2-korruseline pangahoone esindab stilistiliselt historitsistliku arhitektuuri, milles domineerivad neorenessanssi ja neobaroki elemendid. Keskteljele orienteeritud fassaadil domineerivad kaks tornilaadsete kuplitega kaetud risaliiti. Kollasest tellisest seinapinna kohal domineerivad liivakivist tahutud klassikalises vormikeeles ehisdetailid. Kõrge sokkel on laotud rasketest klombitud graniitkvaadritest. Ehitusaegsed katusekonstruktsioonid on säilinud. Katuse katuseplekki on korduvalt vahetatud. Kuplite katuseplekk on reljeefse kalasoomusmustriga. Kahele poole risaliite jäävad madalama räästaga külgtiivad, mille katuseservas metallvõre ja rinnatis. Fassaadi keskosa taga paikneb hoone interjööris suur saal, mille asukohta rõhutavad teise korruse kõrged kaaraknad ja kuplite ning kolmnurkfrontoonidega kaunistatud risaliidid. Saali kujunduses on lähtutud neorenessanss-stiilist. Kasutatud on ka joonia kapiteelidega marmoreeritud poolsambaid. Saali elemente on ka teise korruse koridorides. Esimese korruse ruumes on kasutatud juugendlikke seinakaunistusi.

Sisestatud: 14.01.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Hoone paikneb Estonia puiestee ning Sakala ja Kentmanni tänavate vahele jäävas Eesti Panga kvartalis esifassaadiga Estonia puiestee poole.

Sisestatud: 14.02.2018.

Mälestise ajalugu


Eesti Pangale kuuluva kvartali esimene pangahoone oli Eestimaa Aadlike Vastastikuse Krediidiühisuse hoone ehk Aadlipank, mis valmis aastatel 1902-04 baltisaksa arhitekti August Reinbergi (1860-1908) projekti järgi. 1909. aastal valmis Aadlipanga kõrval vene sõjaväeinseneri Aleksandr Jaroni (sünd 1875) kavandatud Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Riigipanga hoones kogunes 24. veebruaril 1918. aastal Eesti Päästekomitee, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ning kuulutati välja Eesti Vabariik. Aasta hiljem, 24. veebruaril 1919. aastal asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Pank, mis hakkas tegutsema endise Riigipanga hoones. 1920. aastatel paiknes samas ka rahandusministeerium. Eesti Panga uus peahoone ehitati aastatel 1933-35 vana peahoone kõrvale. Uue hoone kavandasid arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann ning insener Ferdinand Adoff (1890-1938). Seoses uue peahoone rajamisega ehitati ka vana hoone 1933. aastal osaliselt ümber. 1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti NSVL Riigipanga Eesti kontoriks. Eesti Pank taasloodi 1. jaanuaril 1990. aastal. Vana peahoone läks Eesti Panga käsutusse 1992. aastal. 1998. aastal ehitati täis vana peahoone ja endise Aadlipanga vahel olnud hoonestamata krundiosa. Vahehoone projekti autoriks on arhitekt Toomas Rein (1940).

Sisestatud: 14.01.2015.

Allikad


Pantelejev, A. (2012). Tallinn, Estonia pst 13 Eesti Panga vanema hoone katuse remont-restaureerimise muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 7599.

Sisestatud: 14.01.2015.