Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10695
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 2114
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anu Kivirüüt

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.11.2006.

Mälestise ajalugu


Kalme avastas 1960-ndate aastate keskpaiku T. Moora. Kalme oli siis juba valliks lükatud. Kalme S nõlvalt võib leida rohkesti nii põletatud kui ka põletamata luid. Väliskuju järgi otsustades on tegemist tüüpilise tarandkalmega, milles aga võib olla leide meie ajaarvatuse vahetuselt alates kuni ajaloolise ajani. Kalme on rajatud I aastatuhande esimesel poolel pKr. Kivikalme on võetud riikliku kaitse alla ENSV MN 1.augustil 1973. aasta määrusega 346, nimestikus nr 2114. Pass on koostatud 1977. a oktoobris. Koostas T. Moora.

Sisestatud: 02.11.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist, rangema kitsenduse ala on 5 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 21.12.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 02.02.2015.