Mälestise tunnus

Estonia teatrimaja omab nii kultuuriajaloolist kui ka arhitektuurset väärtust olles linnaehituslikult keskse monumentaalse ehitisena alates ehitamisest mänginud olulist rolli eesti rahva kultuurilises ja seltskondlikus tegevuses.

Kirjeldus

20. sajandi alguses ehitatud Estonia teatrihoone oli kahekorpuseline ning järgis juugendliku klassitsismi kaanoneid nii eksterjööris kui sisekujunduses. Hoonele lisas ilmet kahe võimsa saalikorpuse vaheline madalam, sissetõmmatud restorani ja kasiinoga, keskosa. 1944. aasta pommirünnakus laastatud teatrimaja ülesehitamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse nõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algselt kujul taastamise, mistõttu asetas konkurssi võitnud A. Kotli vajalikud juurdelisanduvad ruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai sõjaeelsest 1,4 korda mahukam (112 000 m²). Samas säilitas arhitekt kahe suure saali ja madalama vaheosaga mahulise kompositsiooni. A. Kotli arendas vana Estonia juugendklassitsismist edasi uusklassitsistlikke jooni. Ka interjöörides tõrjuti juugendlikud jooned välja ja asendati pigem klassikalise pärandi põhjal kujundatud motiividega. Teatrisaali lagi dekoreeriti punalipulise propagandistliku plafoonmaaliga (Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits) 1991. aastal lisati majandusõue kohale kohvik-talveaed.

Asukoha kirjeldus

Estonia teatrihoone paikneb G. Otsa ja Estonia pst tänavate nurgal, Tammsaare pargi kõrval oleval krundil. Hoone peafassaad avaneb Estonia puiesteele.

Ajalugu

Tallinna eestlaste selts ”Estonia” rajas aastatel 1911-13 eestluse keskusena teatri- ja kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega suurejoonelise hoone Uue turu ääres. Aluseks võeti soomlaste Armas Lindgreni ja Wivi Lönni konkursiprojekt. Teatrisaal mahutas 874, kontserdisaal 1200 kohta. Juurdeehitusi tehti teatrimajale juba 1920. aastatel. Hoone sai 1944. aasta märtsis toimunud nõukogude pommirünnakus tugevalt kannatada. Estonia ooperiteater taastati aastatel 1945-1951 Alar Kotli moderniseerimisprojekti põhjal.

Allikad

Kalm, Mart (2001). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Estonian 20th century architecture. Tallinn.
Peets, H. (1938). "Estonia" teatri- ja kontserthoone ajalugu. Tallinn, OU "Estonia" Kirjastus.

Meedia

- Rahvusooperi laemaali olukord on varisemisohtlik. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=17684
- Leonhard Lapin Eile avati renoveeritud “Estonia”teatrihoone. http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3181&Itemid=
- Estonia tuleb tagasi. http://www.epl.ee/artikkel_307185.html
- Rahvusooper “Estonia“ avab publikule uksed. http://www.epl.ee/artikkel_307201.html
- “Estonia” teater jälle valmis. http://www.postimees.ee/101205/esileht/kultuur/185758.php
- Ants Juske Estonia laemaal - sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik. http://www.epl.ee/artikkel_310419.html
- "Rahvusooper tahab 310 miljonit", artikkel, 04.04.01, Eesti Päevaleht
- "Estonia saab sügiseks uue ilme, uued trepid ja prooviruumid" artikkel, 30.04.2003, Eesti Päevaleht
- "Rahvusooper Estonia sai uue etendamispaiga", artikkel, 20.12.03, Postimees.
- "Vana kaunis Estonia", artikkel, 11.03.03, Eesti Ekspress.
- "Mida teha Estonia teatri tornikestega", artikkel, 31.03.04, Linnaleht
- "Estonia ilukuur tõotab nüüdisaegset ja säravat maja", artikkel, 07.01.2005, Postimees
- "Estonia teater sulgeb detsembrini uksed", artikkel, 16.05.2005, Postimees
- "Rahvusooper sünnib uuele elule", artikkel, 29.07.2005, Eesti Päevaleht
- "Estonia teater teeb keerukat ilu- ja tervisekuuri " , artikkel, 04.08.2005, Postimees
- " Estonia remont laenuloast ees ", artikkel, 05.08.2005, Eesti Päevaleht
- "Estonia remondi lõpetamiasenis on jäänud 44 palavikulist päeva", artikkel, 24.10.2005 , Eesti Päevaleht
- "Ehitaja andis üle rahvusooperi remonditud saali....", artikkel , 09.12.2005, Postimees
- "Estonia teater jälle valmis!", artikkel, 10.12.2005, Postimees
- "Rahvusooper Estonia avab publikule uksed", artikkel, 12.10.2005, Eesti Päevaleht