- Mälestised
- Kokkuvõtted
-
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Ajaloomälestis (48)
- Arheoloogiamälestis (8)
- Ehitismälestis (3340)
- Kunstimälestis (7)
- Muinsuskaitseala (706)
- Tehnikamälestis (3)
- Ilma mälestise tüübita (3360)
- Ajaloolised õiendid (697)
- Arhitektuurimälestiste passid (1064)
- Aruanded (759)
- Inventeerimised (2662)
- Johan Naha kogu (82)
- Eritingimused (209)
- Käsikirjad (88)
- Mõisate ülevaated (1976-1978) (1338)
- Mõisate ülevaated maakonniti (1976-1978) (25)
- Mõisate kaitse alla võtmise ettepanekud (1979) (197)
- Mõisate kaitse alla võtmise ettepanekud maakonniti (1979) (15)
- Projektdokumentatsioon (223)
- Varia (108)
- Ilma tüübita (5)
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1488)
- Arheoloogiamälestis (3171)
- Ehitismälestis (3934)
- Kunstimälestis (1719)
- Muinsuskaitseala (29)
- Tehnikamälestis (1)
- Ilma mälestise tüübita (5173)
- Ajaloo fotokogu (1282)
- Arhitektuuri fotokogu (662)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4273)
- Kunsti fotokogu (2280)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (3844)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Avaandmed
1071 "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | "Estonia" teatrihoone, 1911-1913. a, 1946-1950. a |
|---|---|
| Mälestise registri number | 1071 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Arvel | 20.06.1995 |
| Registreeritud | 20.09.1995 |
| Mälestise vana number | Aj. nr. 825-k; Arh. nr. 125 |
|---|---|
| Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Inspekteerimise kuupäev: 01.04.20
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro
|
Märksõna(9)
|
Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Meelelahutushoone, Teatrimaja, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939, 1940-1991.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Estonia teatrimaja omab nii kultuuriajaloolist kui ka arhitektuurset väärtust olles linnaehituslikult keskse monumentaalse ehitisena alates ehitamisest mänginud olulist rolli eesti rahva kultuurilises ja seltskondlikus tegevuses. |
|
Mälestise kirjeldus 20. sajandi alguses ehitatud Estonia teatrihoone oli kahekorpuseline ning järgis juugendliku klassitsismi kaanoneid nii eksterjööris kui sisekujunduses. Hoonele lisas ilmet kahe võimsa saalikorpuse vaheline madalam, sissetõmmatud restorani ja kasiinoga, keskosa. 1944. aasta pommirünnakus laastatud teatrimaja ülesehitamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse nõuded nägid ette paremini säilinud lõunakülje algselt kujul taastamise, mistõttu asetas konkurssi võitnud A. Kotli vajalikud juurdelisanduvad ruumid põhjaküljele. Uuendatud hoone sai sõjaeelsest 1,4 korda mahukam (112 000 m²). Samas säilitas arhitekt kahe suure saali ja madalama vaheosaga mahulise kompositsiooni. A. Kotli arendas vana Estonia juugendklassitsismist edasi uusklassitsistlikke jooni. Ka interjöörides tõrjuti juugendlikud jooned välja ja asendati pigem klassikalise pärandi põhjal kujundatud motiividega. Teatrisaali lagi dekoreeriti punalipulise propagandistliku plafoonmaaliga (Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits) 1991. aastal lisati majandusõue kohale kohvik-talveaed. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Estonia teatrihoone paikneb G. Otsa ja Estonia pst tänavate nurgal, Tammsaare pargi kõrval oleval krundil. Hoone peafassaad avaneb Estonia puiesteele. |
|
Mälestise ajalugu Tallinna eestlaste selts ”Estonia” rajas aastatel 1911-13 eestluse keskusena teatri- ja kontserdisaali, seltsi-, restorani-, kasiino- ja äriruumidega suurejoonelise hoone Uue turu ääres. Aluseks võeti soomlaste Armas Lindgreni ja Wivi Lönni konkursiprojekt. Teatrisaal mahutas 874, kontserdisaal 1200 kohta. Juurdeehitusi tehti teatrimajale juba 1920. aastatel. Hoone sai 1944. aasta märtsis toimunud nõukogude pommirünnakus tugevalt kannatada. Estonia ooperiteater taastati aastatel 1945-1951 Alar Kotli moderniseerimisprojekti põhjal. |
|
Allikad Kalm, Mart (2001). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Estonian 20th century architecture. Tallinn. |
|
Meedia - Rahvusooperi laemaali olukord on varisemisohtlik. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=17684 |