Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10710
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 1477
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anu Kivirüüt

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.11.2006.

Mälestise ajalugu


Tegemist on tõenäoliselt I at alguse või I at eKr pärit kivikalmega. Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV MN 31.dets määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s" (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 52, 31. dets 1964. a, lk 1503 ja Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 1, 4. jaan 1974. a, lk 26). Mälestise pass on koostatud 1979. a mais. Passi koostas T. Tamla.
Märkus: Passi koostamise momendil oli kalme tähistatud kaitsetahvliga, mis paiknes tema NO nurgal (kalme peal) esiküljega tee poole.

Sisestatud: 02.11.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 30.01.2015.