Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10726
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
X-koordinaat 654740.05
Y-koordinaat 6595972.76
Mälestise vana number 1482
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.09.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.11.2006.

Ajalugu


Koila ja Mäepealse külade kivikalmeid on märkinud M. Schmiedehelm oma inspektsiooniaruandes 1948. a, lk 4 (kk ENSV TA Ajaloo Instituudis). Tegemist on tõenäoliselt I at eKr kuuluva kivikirstkalmega. Võetud riikliku kaitse alla 1964. a Eesti NSV MN määrusega nr 573 („Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s“, vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 51, 31. dets 1964. a, lk 1503 ja Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 1, 4. jaan 1974. a, lk 26).
Mälestise pass on koostatud 1979. a mais. Passi koostas T. Tamla.

Sisestatud: 02.11.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.01.2015.