Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht "Lammasmägi"
Mälestise registri number 10776
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 1398
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.04.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.11.2006.

Mälestise kirjeldus


Kunda Lammasmägi on Eesti territooriumi üks vanemaid asustuspiirkondi. Väike küngas Kunda külas oli kunagi järvesaar ning seal toimetasid esimesed kütid ja korilased juba alates keskmisest kiviajast.
Paika on kaevatud üsna palju ning lähemalt on analüüsitud nii keraamikat, luuleide kui ka kiviesemeid. Mitmed luuleiud on saadetud süsinikdateerimisele ning on selgunud, et paik oli kasutuses juba 9. sajandil eKr. Lisaks keskmise kiviaja laagripaigale oli küngas kasutusel ka nooremal kiviajal, sest leiumaterjali hulgas on nii Narva tüüpi kui ka kammkeraamikat.

(Info pärineb K.Sanderi magistritööst)

Sisestatud: 07.08.2015.

Mälestise ajalugu


Muistist on uurinud mitmed arheoloogid ja uurijad:
Constantin Grewingk (1881),
Richard Indreko (1933-1937)
Lembit Jaanits (1949 ja 1961)
Tanel Moora ja Kaarel Jaanita (1981)
Kaarel Jaanits ja Agneta Akerlund (1992)
Aivar Kriiska ja Kristjan Sander (2013-2014).

Kunda Lammasmäe uurimisloo kohta võib lähemalt lugeda, näiteks L. Jaanitsa 75. sünnipäevale pühendatud kogumikust ,,De temporibus antiquissimus ad honorem Lembit Jaanits'', mis on ilmunud sarjas Muinasaja teadus, 8.

Info pärineb K.Sanderi 2014. aastal kaitstud magistritööst, mis on loetav: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/41913/Sander_MA14.pdf?sequence=1

Varaseimad süsinikudateeringud on saadud põdraluust ning selle põhjal ulatub inimtegevuse jälg Kunda Lammasmäel juba 9. sajandisse eKr.
(Info pärineb K.Sanderi magistritööst)

Dateering: VII – V aastatuhat eKr.
Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 31. dets 1964. a määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s” (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 51, 31. dets 1964. a, lk 1502).

Sisestatud: 03.11.2006.

Meedia


Virumaa Teataja 29.04.2014, artikkel "Lammasmäe kiviaeg avanes uurijaile"
http://www.virumaateataja.ee/2777408/lammasmae-kiviaeg-avanes-uurijaile

Sisestatud: 29.04.2014.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.01.2015.