Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10869
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 1487
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalmestruktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.04.2006.

Mälestise kirjeldus


Kalme kujutab endast veidi N-S suunas ovaalset, suhteliselt kõrget kivivaret, mille pind on kaetud tugeva murukamaraga. Kalme servad on selgelt piiritletavad ja kerkivad reljeefselt esile, mõnevõrra laugjam on vaid tema NW serv. Mõõtmed: läbimõõt N-S 16 m; läbimõõt O-W 12 m; kõrgus Oservalt 1,2 m. Kalme pealispinnal paiknevad mõned raudkivid.

Sisestatud: 17.04.2006.

Mälestise ajalugu


Kalmet on kirjeldanud V. Püss, Viru-Nigula khk kirjelduses 1932. a, lk 50 (käsikiri AI arheoloogia sektori topograafilises arhiivis). Kalme puhul on tegemist tõenäoliselt I at eKr kuuluva kivikirstkalmega. Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV MN 31. dets 1964. a määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s” (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 51, 31. dets 1964. a, lk 1503 ja Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr. 1, 4. jaan 1974. a, lk 27).
Mälestise pass on koostatud 1978. a juunis. Passi koostas T. Tamla.

Sisestatud: 08.11.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.01.2015.