Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Toomkirik, 13.-19.saj.
Mälestise registri number 1087
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 791-k; Arh. nr. 12
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.10.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tegemist on tähelepanuväärse, mitmeid ajastute kihistusi esindava sakraalehitisega Tallinna vanalinnas. Toomkirikus paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-20. sajandini.

Sisestatud: 04.09.2018.

Mälestise kirjeldus


Pikihoone koos kolmikkonsoolidega ja nelinurkse kooriga valmib 1240-60. 13. sajandi lõpus ehitatakse kooriosa polügonaalseks ja lääneosa suurendatakse kvadraatseks. 14. sajandi alguses võlvitakse pikihoone astmeskirikuna ja varustatakse lääneservas keerdtrepi, empoori ja kabeliga. Samast ajast on pärit raidportaalid. 15. sajandil kesklööv kõrgendatakse basilikaalseks ja võlvitakse uuesti. 1684. aasta suures tulekahjus raid-dekoor suuresti hävib. 1778/79 ehitatakse barokne läänetorn, rekonstrueeritakse 15. sajandist pärit kabelid.

Sisestatud: 04.09.2018.

Mälestise ajalugu


Tõenäoliselt ehitasid taanlased esimese puitkiriku Toompeale kohe pärast Tallinna vallutamist 1219. Esimene kivikirik valmis piiskopliku toomkirikuna 1240 ja pühitseti neitsi Maarjale. See oli väike ühelööviline hoone, mille müüritise osi on säilinud koori ja käärkambri vahelises seinas. Kirikuhoone suurendamist alustati kooriruumist, mis omandas praegused mõõtmed 14. sajandi I pooleks. Seejärel alustati ka pikihoone suurendamist, mis sai põhiosas tänaseni säilinud kuju 15. sajandi keskel. 1684 tabas kirikut tulekahju, mis hävitas enamiku raiddekoorist ja sisustusest.
Kiriku kantsli (1686) ja altari (1694-1696) on valmistanud Christian Ackermann. Praegune barokk-kiivriga läänetorn valmis 1778-1779 (arh. C. L. Geist).
1927. aastast tegutseb kirikus luterlik Tallinna Piiskoplik Toomkogudus.

Sisestatud: 26.03.2013.

Aruanded


Eksperthinnang. Tallinna Toomkiriku kooriruumi ja selles paiknevate kunstimälestiste tehnilisest seisunduist. Tallinn 2000. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 29.07.2014.

Meedia


- Toomkirikus tulid päevavalgele haruldased baroksed maalingud
www.epl.ee/artikkel_307241.html

- Tallinna Toomkirik sai palvenurga
www.eestikirik.ee/content/view/1008/39/

- Konserveeritud on üle 100 Toomkiriku vappepitaafi
www.epl.ee/artikkel/367840

- Uskumatu efekt Toomkiriku tagaseinas
www.eestikirik.ee/content/view/2147/49/

- Dr.Otto Christop Heinrich Grigensohni portreemaal restaureeritud
www.eestikirik.ee/content/view/3209/49/

Sisestatud: 05.07.2007.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_toomkirik

Sisestatud: 19.05.2011.