Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10870
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 1488
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalmestruktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.04.2006.

Mälestise kirjeldus


Kalme kujutab endast pikka O-W suunalist varet, mis ulatub peaaegu teeni. Mõõtmed: pikkus 105 m; laius 6-7 m; kõrgus kuni 1,3 m. Kalme pind on kaetud tugeva rohukamaraga, millest siin-seal ulatub välja kive. Pealispinnal ja nõlvadel kasvab tihedalt puid (haavad,lepad) ja võsa. Külgedel on kalme jalamile veetud põldudelt kive. Pole päris selge, kas tegemist ongi kivikalmega. Kalmest tehtud prooviaugust selgus, et kamara all oli ca 20 cm paksuselt paekive, mille all järgnes puutumatu kruus. Võib-olla on tegu vaid loodusliku moodustisega. Siiski võib mingi osa nimetatud vallist kalmet kujutada, aga seda saab selgeks teha vaid põhjaliku uurimistöö tulemusena.

Sisestatud: 17.04.2006.

Mälestise ajalugu


Kalme (juhul kui ta seda on) dateering võib ulatuda I at eKr kuni II at alguseni. Võetud riikliku kaitse alla Eesti NSV MN 31. dets 1964. a määrusega nr 573 „Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s” (vt Eesti NSV MN määruste ja korralduste kogu nr 51, 31. dets 1964. a, lk 1503 ja Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 1, 4. jaan 1974. a, lk 27).
Mälestise pass on koostatud 1978. a juunis. Passi koostas T. Tamla.

Sisestatud: 08.11.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.01.2015.