Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10873
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.12.1997
Registreeritud 02.12.1997
Mälestise vana number 336-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Maastikul visuaalselt jälgitav kalmestruktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.04.2006.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb kivikalmest reg nr 10872 ca 40 m S pool. Tegemist on väikese, peaaegu ümmarguse kivivarega, mis on pealt kaetud tugeva rohukamaraga. Kalme servad kerkivad selgelt esile ja tema jalam on selgelt piiritletav. Põlluharimise käigus on kalmet servadest aja jooksul kindlasti maha küntud. Mõõtmed: läbimõõt N-S 7,5 m; läbimõõt O-W 6,0 m; kõrgus 0,95 m. Kalme S ossa ja NW servale on nähtavasti hiljem veetud mõned raudkivid.

Sisestatud: 17.04.2006.

Mälestise ajalugu


Kivikalme on dateeritud I at eKr. Kivikalme on avastatud T. Tamla poolt 1978. a. Esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1978. a. Mälestisele on koostanud passi 1978. a, T. Tamla.

Sisestatud: 17.04.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.01.2015.