Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Ajalugu

Asulakoht on avastatud 1981. a aprillis T. Tamla poolt. Passi koostamise käigus korjati põllult mõned savinõukillud (leiud AI nr 5112:1-2). Tegemist on tõenäoliselt I at II poolde ja II at algusesse kuuluva muinasasulaga. Esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1981. a. Mälestis pass on koostatud 1981. a juunis.

Aruanded

Oras, E. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Unukse asulakohal.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.