Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kopli kalmistu
Mälestise registri number 1091
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 719-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 03.08.17

Inspektor: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Diana Haapsal

Mälestise tunnus


Kopli kalmistu markeerib endist ajaloolise väärtusega matmispaika, kuhu aegade jooksul maeti mitmeid tuntud kultuuri- ja ajaloolisi isikuid.

Sisestatud: 09.04.2018.

Mälestise kirjeldus


Esialgne kalmistu maa paiknes ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kalmistu ümbruses olid liigniisked alad, kus kasvasid lepad ja kased. 1774. aastal koostas arhitekt Johann Schultz kabelite asendiplaani, mis markeeris kalmistu esialgseid piire. Ainuke kalmistule suunduv värav asus põhjapoolsel küljel, praeguse Kopli tee ääres. Sellest väravast suundus läbi kalmistu põhja-lõunasuunaline peatee. Peateest lääne poole asus Niguliste ja ida poole Oleviste koguduse kalmistu. Koos kalmistu laiendamisega 19. sajandi II poolel rajati ka piirdeaed. Kalmistul asus üle 30 kabeli, millest vanim, parun Tiesenhauseni oma, ehitati 1777. aastal. Lisaks kabelitele oli kalmistule püstitatud rohkesti väärtuslikke monumente. Märkimisväärne osa hauamonumentidest valmistati C. Kopijowski kivitööstuses, mis asus Koplis ja alustas tegevust juba 1820. aastatel. Kopli kalmistu kujunes aja jooksul ka liigirikkaks pargiks. Tänaseks ei ole algsest kalmistust praktiliselt midagi säilinud, kuna 1950. aastatel see likvideeriti ja asemele kujundati park.

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kopli kalmistu asub Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Pelguranna, Kopli ja Sirbi tänavate vahelisel alal.

Sisestatud: 09.04.2018.

Mälestise ajalugu


1774. aastal eraldati Niguliste ja Oleviste kiriku kogudustele Kopli mõisa juures, kalurikülla suunduva tee äärde 2–3 ha suurune maatükk. Kopli kalmistu õnnistas 30. septembril 1774 sisse superintendent Gotthard Johann Jäger. Samal aastal toimus esimene matus. 1833. aastal otsustati laiendada kalmistut nii ida kui ka lääne suunas. Uus kalmistuosa õnnistati sisse 1842. aastal. Laiendusi tehti veel 1868. ja 1869. aastal, mil Kopli kalmistu omandas lõpliku suuruse: Niguliste koguduse kalmistu 4,33 ha ja Oleviste koguduse kalmistu 5,7 ha. 1930. aastate lõpuni oli Kopli kalmistu hästi hooldatud piirkond, kus viibis sageli palju rahvast, vaatlemas vanu kabeleid ja ilusaid hauamonumente. 1951. aastal kalmistu likvideeriti Nõukogude Liidu võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti ainult kolm inimest: Eduard Bornhöhe, Netty Pinna ja Konstantin Türnpu. 1993. aastal võeti endine Kopli kalmistu looduskaitse alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi Kopli kalmistupargiks. Kopli kalmistule on maetud mitmeid tuntud kultuuri- ja ajalootegelasi.

Sisestatud: 24.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit eraldi kehtestatud, on Kopli kalmistu kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 24.11.2010.