Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maja, kus 1809-1902 tegutses esimene kutseline teater Tallinnas
Mälestise registri number 1095
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 826-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 22.08.16

Inspektor: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Mälestise tunnus


Kultuuriajalooliselt ning arhitektuuriliselt väärtuslik hoone, kus on asunud 19. sajandi algusest Tallinna esimene kutseline teater.

Sisestatud: 25.10.2018.

Mälestise kirjeldus


Hoone asub Nunne ja Laia tänava nurgal, peafassaadiga Laia tänava poole. Hoone on kolme ja osaliselt neljakorruseline kellerdatud ja pööningukorrusega kivihoone, mis on selge plaanilahenduse, avarate ning pidulikult kaunistatud ruumide, saalide ja trepikodadega. Hoonel on kaks kivist trepikoda ja üks nn lahtine trepp. Nii sise- kui välisviimistluses on rikkalikult kasutatud juugendstiilis ning historitsistlikke dekoratiivelemente (frontoonid, karniisid, pilastrid). Laia tänava poolsel fassaadil on taastatud kolmanda korruse sepisaknavõred ühe säilinud originaalvõre eeskujul, samuti on taastatud metallist lumetõke ning Lai tänava poolne personalisissepääsu tahveluks. Hoone juurde kuulub suur hoov sissepääsuga Nunne tänavalt.

Sisestatud: 10.06.2016.

Mälestise ajalugu


Hoone ehk erinevate kinnistute ehituse kujunemislugu on algses perioodis üsna komplitseeritud. Esimesed ehitised tekkisid selle kohal 15. sajandil, kui 1491. aastal asus Lai ja Nunne tänavate nurgal Brandenburgi kõrts. 16.-18. sajandil mainitakse sellel krundil kolme kivist aita. 1765. aastaks on praktiliselt tühjale platsile ehitatud tagasihoidlik kahekorruseline klassitsistliku fassaadiga elamu, mida võib näha 1825. aastal valminud tänavavaatel. Seal asus 19. sajandi esimesel poolel esimene Tallinna teater. Hoone oli ümber ehitatud arhitekt G. Henningeni projekti järgi ja kujutas endast vanaklassitsistliku stiili näidet. 1809. aastal tehtud teatrisaali sisekujunduse autoriks on Carl Ludwig Engel (1778-1840). 1855. aastal teatrihoone põles ning 1859-1860. aastal taastati hoone arhitekt R. Knüpferi (1831-1900) juhendamisel. 1904. aastal toimus hoones taas tulekahju. Praeguseni säilinud kaht numbrit kandev, kuid arhitektuuriliselt üks hoone Lai tänav 1/3 Nunne 4/6 ehitati aastatel 1904-1907 arhitekt N. Thamme (1834–1907) projekti järgi Reval Aadlikogu Ühingu jaoks. Hoones asus ka Tallinna Heategev Selts. 1964. aastal oli hoones taas tulekahju, milles hävis praegu suure saalina kasutatava ruumi dekoor. Hoone trepikodasid, I korruse ja keldriruume on remonditud-restaureeritud 1990-ndatel aastatel. 2000-2001. aastal on koostatud projekt hoone suure saali rekonstrueerimiseks ning pööningu kasutuselevõtuks.

Sisestatud: 10.06.2016.

Aruanded


E. Heinloo, P. Piirits. Arheoloogilised uuringud Sihtasutus NUKU teatri sisehoovis (Nunne tn 8, Lai tn 1/Nunne tn 4). Tallinn 2014. Aruann TKVA arhiivis.

Sisestatud: 23.05.2014.