Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 10955
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 942
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääpa läbimõõt on 11 m ja kõrgus 1,2-1,3 m. Kääbas on järsemate nõlvadega, kusjuures tema põhjakülg on järsem kui lõunakülg, pealt on kääbas olnud kumer. Kääpa keskosas on lohk läbimõõduga 1 m, millest ida poole jätkub madal kraavike. Kraav kääpa ümber pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Kääbaskalmistu koosneb kolmest ümmargusest, liivast kuhjatud kääpast (Mälestised reg nr 10954-10956). Kääpad paiknevad Ahja jõe ürgorgu suubuva sälkoru veerul, seega okasmetsas. Kääbas reg nr 10955 asub kääpast reg nr 10954 ligikaudu 13 m loodes.

Sisestatud: 08.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid (reg nr 10954-10956) Ahja vallas on kirjeldanud A. Karu Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 17, kusjuures ta nimetab, et kääpaid on kaevatud ning leitud neist pealuid (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääpaid on kirjeldanud ka dr Rootsmäe 1968. a Ajaloo Instituudile saadetud kirjas (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta mainib samuti nagu A. Karugi vaid kahte kääbast. Kolmas kääbas reg nr 10956 avastati 1970. a arheoloog M. Auna ja A.-M. Rõugu poolt.

Sisestatud: 08.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 08.03.2015.