Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 10958
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 979
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub Ahja jõe ääres, madalal orulammil, millest ida poole maapind tõuseb. Kalmistuks on avamaastikul paiknev kõrgem looduslik seljak, mida ümbritseb liigniiske madal ala. Seljaku pikkus põhja - lõuna suunas on ligikaudu 34 m ja laius 15-16 m ja kõrgus kuni 3 m. Kalmistu ala on üsna lõhutud. Kõik sissekaevatud lohud on vanad ja kattunud kamarakihiga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 08.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Kalmistu paikneb Ahja poolt Rasina suunas minnes, Ahja jõe sillast ligikaudu 65 m põhja pool.

Sisestatud: 08.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kalmistu on olnud kasutusel 15.-18. saj külakalmistuna. Kalmistu kohta leidub andmeid A. Karu koostatud Võnnu kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 33, kus märgitakse, et silla ehitamisel oli kalmistu alt liiva võetud, kuid tuli nähtavale rohkesti luid, mistõttu liiva võtmine ära keelati (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 08.05.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 08.03.2015.