Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi "Suure kullaaugu kivi"
Mälestise registri number 10968
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1069
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.11.18

Inspektor: Põlvamaa vaneminspektor, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Ohvrikiviks on suurem rändrahn, mille pind on kaldu edela poole, kus ta sulandub maapinnaga sujuvalt kokku. Kivi suurim ümbermõõt on 10,3 m. Laius põhja-lõuna suunas 2,7 m kõrgus edela ja lääne pool 35-65 cm, kirde osas 1,09 m. Kivi pind on üsna sammaldunud ja kunstlikke lohke kivi pinnal ei paista olevat. Suurem looduslik lohk on kivi kagupoolses osas. Kivi ümber ja läheduses on kaevejälgi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub endise jaotuse järgi Võrumaal, Kanepi kihelkonnas. Ohvrikivi asub Hurmi küla lähedal, siia jõuab nii Kanepist tulles kui vana Võru-Tartu maanteelt Varbuse kohalt Kanepi suunas pöörates. Kivi asub lainjal tasandikul, väikeses metsatukas.

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi kuulub II aastatuhandesse. Varasemad kirjalikud andmed kivi kohta puuduvad.

Sisestatud: 11.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 10.04.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 08.03.2015.