Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10969
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
X-koordinaat 657216.65
Y-koordinaat 6428348.90
Mälestise vana number 1064
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: asukoht tuvastamata

Paikvaatluse kuupäev: 14.06.19

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Kirjeldus


Kalmest läheb üle metsatee. Kalme suurust on raske määrata, kuna selgeid piirjooni ei ole. Tee kohal paistab väiksematest kividest tihe lade, mille vahel on liiv tumedam kui mujal teel. Väikeseid kive on ka kagu pool teed sambla sees. Suuri kive kalmes pole. Säilinud kivise ala suurus on umbes 10 x 10m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.05.2012.

Asukoha kirjeldus


Kalme asub endis jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Muutsina ja Kõverjärve nõost tõusva kõrge astangu loodepoolsel serval, metsa all. Metsaalune kalme lähemas ümbruses on ebatasase reljeefiga, kõrgemad künkad vahelduvad madalamate orgudega. Kalme reg nr 10969 jääb kalmest reg nr 10970 ligikaudu 20 m lõuna poole.

Sisestatud: 11.05.2012.

Ajalugu


Kivikalmed (reg nr 10969 ja reg nr 10970) kuuluvad I aastatuhande I poolde. Kivikalmeid on kirjeldanud V. Raid 1921. a Kanepi kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 21-22 ja K. Laja 1925. a teostatud sama kihelkonna korduskirjelduses, lk 9 (käsikirjad Ajaloo Instituudis). Samas on teateid mitmesuguste esemete leidmise kohta kalmetest. On teateid, et kalmest reg nr 10969 olla Kooraste mõis vedanud kive hoonete ehitamiseks.

Sisestatud: 11.05.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.