10969 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 10969 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 19.12.1997 |
Registreeritud | 19.12.1997 |
X-koordinaat | 657216.65 |
Y-koordinaat | 6428348.90 |
Mälestise vana number | 1064 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 14.06.19
Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmest läheb üle metsatee. Kalme suurust on raske määrata, kuna selgeid piirjooni ei ole. Tee kohal paistab väiksematest kividest tihe lade, mille vahel on liiv tumedam kui mujal teel. Väikeseid kive on ka kagu pool teed sambla sees. Suuri kive kalmes pole. Säilinud kivise ala suurus on umbes 10 x 10m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kalme asub endis jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Muutsina ja Kõverjärve nõost tõusva kõrge astangu loodepoolsel serval, metsa all. Metsaalune kalme lähemas ümbruses on ebatasase reljeefiga, kõrgemad künkad vahelduvad madalamate orgudega. Kalme reg nr 10969 jääb kalmest reg nr 10970 ligikaudu 20 m lõuna poole. |
Ajalugu Kivikalmed (reg nr 10969 ja reg nr 10970) kuuluvad I aastatuhande I poolde. Kivikalmeid on kirjeldanud V. Raid 1921. a Kanepi kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 21-22 ja K. Laja 1925. a teostatud sama kihelkonna korduskirjelduses, lk 9 (käsikirjad Ajaloo Instituudis). Samas on teateid mitmesuguste esemete leidmise kohta kalmetest. On teateid, et kalmest reg nr 10969 olla Kooraste mõis vedanud kive hoonete ehitamiseks. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |