Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10970
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1065
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmel paistavad suured kivid, mis asetsevad kohati reas. Üks põhja-lõuna ja teine ida-lääne suunas märgatav rida kuulub ilmselt ühele tarandile, millede vahel olev kagupoolne nurk on säilinud tervena. Kalme mõõtmed ida-lääne suunas on 10 m ja põhja-lõuna suunas 9 m. Ümbritseva maapinna ja kivide pealmise kõrguse vahe on umbes pool meetrit. Kalme ääred sulanduvad maastikuga kokku. Kalme keskosa on kahjustunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endis jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Muutsina ja Kõverjärve nõost tõusva kõrge astangu loodepoolsel serval, metsa all. Metsaalune kalme lähemas ümbruses on ebatasase reljeefiga, kõrgemad künkad vahelduvad madalamate orgudega. Kalme reg nr 10970 jääb kalmest reg nr 10969 ligikaudu 20 m põhja poole.

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kivikalmed (reg nr 10969 ja reg nr 10970) kuuluvad I aastatuhande I poolde. Kivikalmeid on kirjeldanud V. Raid 1921. a Kanepi kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 21-22 ja K. Laja 1925. a teostatud sama kihelkonna korduskirjelduses, lk 9 (käsikirjad Ajaloo Instituudis). Samas on teateid mitmesuguste esemete leidmise kohta kalmetest. On teateid, et kalmest reg nr 10969 olla Kooraste mõis vedanud kive hoonete ehitamiseks.

Sisestatud: 11.05.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.