Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10972
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1062
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.12.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmeala on väga kahjustunud. Üksikuid kive leidub ida-lääne suunas 30 meetri pikkusel ja mõne meetri laiusel alal. Võib märgata, et nad asuvad kohati ida-lääne suunaliselt reas (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotise järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Otepää kõrgustiku kagupoolse jalami kuplilise reljeefiga piirkonnas. Maastik on ümbruses väga vahelduv, künkad vahelduvad kitsaste madalate ja soiste aladega.

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalmet on kirjeldanud 1925. a K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses, lk 8 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Ta tegi kalmesse prooviaugu, kust leidis sütt ja rauast poti, mis purunes. Teaduslikult kalmet uuritud ei ole.

Sisestatud: 11.05.2012.

Aruanded


Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Kanepi kihelkonda 26. septembril 1996. aastal.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.