Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 10973
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1066
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.04.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on nelinurkse kujuga, ida-lääne suunas veidi piklik. Tema mõõtmed on ida-lääne suunas 12 m ja vastassuunas 10 m, kõrgus on umbes 1,3 m. Kääpa pealmine pind on tasane. Kääpa lääneosa on rikutud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kääbas jääb Otepää kõrgustiku kaguserva ja Kanepi-Urvaste vahel asuva ürgoru piirimaile. Kääbas asub tasasel metsaalusel, Erastvere metskonna 14 jaotises, väikese oja põhjakaldal.

Sisestatud: 11.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde kuni II aastatuhande algusesse. Kääbast on kirjeldanud 1921. a V. Raid Kanepi kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 48. 1925. a K. Laja poolt koostatud kirjelduses ei ole kääbast kalmena arvestatud. K. Laja on teinud V. Raidi kirjeldusse märkuse, et tegemist on savihunnikuga. Kääpasse kaevatud augu servast nähtus, et kääbas koosnes siiski liivast. Leide kääpast ei ole.

Sisestatud: 11.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 08.03.2015.