Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10975
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1059
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme kujutab endast laialdast kividega kaetud ala, mille mõõtmed on ida-lääne suunas 32 m ja vastassuunas 30 m, kalme tõuseb maapinnast 30-40 cm kõrgemale. Kirde poolse nurga juures on sellest alast veidi kõrvale ulatuv kivine kühm, läbimõõduga 6 m. Kalmeala on tihedalt täis kive, mis paistavad pooleldi sambla seest välja. Kalme kagunurk on kahjustatud sissekaevega (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas Kanepi kihelkonnas. Kivikalme paikneb okaspuumetsas ida-läänesuunalisel looduslikul kühmul, metsavaheteest ligikaudu 40 m põhja pool.

Sisestatud: 10.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kivikalme kuulub välise kuju järgi otsustades I aastatuhande I poolde. Kalmet on kirjeldanud 1925. a K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses, lk 13 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Leidude kohta andmed puuduvad.

Sisestatud: 10.05.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.