Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Varete"
Mälestise registri number 10977
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1056
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
Kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 03.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme on ovaalse kujuga ja tõuseb maastikus madala kühmuna esile. Kalme mõõtmed loode-kagu suunas on 30 m ja vastassuunas kuni 20 m, kõrgus 30-40 cm. Kamara seest paistab välja tihe kivilade, eriti suured on kivid kalme läänepoolses osas. Kalme servadele on loobitud põllukive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Vagula ja Kooraste järvede nõgude vahel asuva avamaastiku kirdepoolsel serval.

Sisestatud: 10.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kivikalme kuulub välise kuju järgi otsustades I aastatuhande I poolde. Kalmet on kirjeldanud K. Laja 1925. a Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses, lk 13-14 (käsikiri ajaloo Instituudis). Leidudest teated puuduvad.

Sisestatud: 10.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist alates.

Sisestatud: 03.12.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.