Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohverdamiskoht "Kõrgemägi"
Mälestise registri number 10979
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1068
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Ohverdamiskohana on kastutatud kirde-edela suunalise loodusliku künka kõrgemat, kirdepoolset osa. Koht on ovaalse põhiplaaniga ja tema pikkus kirde-edela suunas on ligikaudu 20 m ja laiaus 9 m. Ohverdamiskoha keskosa on rikutud lohkudega, mis praeguseks on sammaldunud. Ohverdamiskoha nõlvad on üsna järsud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohverdamiskoht asub endise jaotuse järgi Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Ohverdamiskoht asub Otepää kõrgustiku künklikul maastikul, okaspuumetsas.

Sisestatud: 10.05.2012.

Mälestise ajalugu


Ohverdamiskohana on nimetatud looduslikku küngast kasutatud II aastatuhandel. Varasemad kirjalikud andmed ohverdamiskoha kohta puuduvad. Rahvapärimustes aga peetakse seda ümbruskonna üht kõrgemat küngast muistseks ohverdamiskohaks.

Sisestatud: 10.05.2012.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 08.03.2015.