Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 10983
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 2602
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmarguse kujuga. Kääpa läbimõõt on 15 m ja kõrgus umbes 1,5 m. Kääbas on kahjustamata (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Kanepi kihelkonnas. Kääbas jääb Kanepi-Leevaku maanteest ligikaudu 180 m loodesse, Ahja ürgoru tõusvale astangule. Kääbas asub Kääbast reg nr 10982 umbes 10 m lääne pool.

Sisestatud: 09.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kääpa võib välise kuju järgi dateerida I aastatuhande II poolde.

Sisestatud: 09.05.2012.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 08.03.2015.