Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kivikalme asub tasasel maastikul. Ümbrusest tõuseb kalme madala kühmuna veidi kõrgemale, kusjuures maapinnast paistab välja ka kivinukke. Kalme suurus põhja lõuna suunas on 30 m ja ida-lääne suunas 29 m. Kalme põhjaotsast on 1970. aastate alguses kive ära veetud ( Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas. Kivikalme jääb Vooreküla-Puskaru maantee 20 kilomeetri lähedusse, maanteest ligikaudu 90 m lääne poole. Talu hoovis olevast mälestisest ohvrikivi „Ukukivi“ reg nr 10988 umbes 90 m lõunasse.

Ajalugu

Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalmet arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Kaitsevööndi ulatus

Muinsuskaitseseaduse järgi on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise piirist arvates .
Muinsuskaitseametis on kehtestamisel mälestisele täpsustatud kaitsevöönd

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.