Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10985
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1054
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.09.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub tasasel maastikul. Ümbrusest tõuseb kalme madala kühmuna veidi kõrgemale, kusjuures maapinnast paistab välja ka kivinukke. Kalme suurus põhja lõuna suunas on 30 m ja ida-lääne suunas 29 m. Kalme põhjaotsast on 1970. aastate alguses kive ära veetud ( Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.04.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas. Kivikalme jääb Vooreküla-Puskaru maantee 20 kilomeetri lähedusse, maanteest ligikaudu 90 m lääne poole. Talu hoovis olevast mälestisest ohvrikivi „Ukukivi“ reg nr 10988 umbes 90 m lõunasse.

Sisestatud: 09.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalmet arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Sisestatud: 09.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseaduse järgi on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise piirist arvates .
Muinsuskaitseametis on kehtestamisel mälestisele täpsustatud kaitsevöönd

Sisestatud: 09.04.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.