Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10986
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 2598
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.09.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub looduslikul künkal, mis maantee poolt tõuseb järsult. Kalme on võrdlemisi lõhutud, mistõttu selle piirjooni on raske määrata. Kalme umbkaudsed mõõtmed on põhja-lõuna suunas 16 m ja ida-lääne suunas 18 m. Loode serva on põllult kive peale veetud. Kalmel kasvavad lehtpuud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 04.06.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas. Kivikalme jääb Vooreküla-Puskaru maantee 20 kilomeetri lähedusse, vahetult maantee läänekaldale.

Sisestatud: 09.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub tõenäoliselt I aastatuhande I poolde. Kalmet arheoloogiliselt uuritud ei ole. Kalmet on mainitud J. Jungi käsikirjades ja 1922. a O. Ugarti poolt koostatud Põlva kihelkonna muististe kirjelduses, lk 19 (käsikirjad ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 09.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseseaduse järgi on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Muinsuskaitseametis on mälestisele kehtestamisel täpsustatud kaitsevöönd.

Sisestatud: 09.04.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.03.2015.