Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi "Ukukivi"
Mälestise registri number 10988
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 19.12.1997
Registreeritud 19.12.1997
Mälestise vana number 1070
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.09.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi on pealt lame ja tasane, veidi ovaalse kujuga, läbimõõduga 1 x 1,1 m. Enamus kivist on maa sees, välja ulatub ainult 30 cm. Kivi peal on ümmargune järskude servadega auk, mille mõõtmed on 32 x 27 cm (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.04.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas. Kivi asub Vooreküla-Puskaru maantee ja Kiuma-Peraküla teeristist ligikaudu 170 m kagu pool, taluhoovis, elumajast lääne pool.

Sisestatud: 09.05.2012.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi kuulub II aastatuhande algusesse. Kirjalikke ülestähendusi ohvrikivi kohta ei ole, ka ei ole teda märgitud Põlva kihelkonna muististe kirjelduses.

Sisestatud: 09.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseaduse järgi on kaitsevööndi laiuseks 50 m maa-ala mälestise piirist arvates.
Muinsuskaitseametis on määramisel ohvrikivile täpsustatud kaitsevöönd.

Sisestatud: 09.04.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 07.03.2015.