Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Juusa kivikalme"
Mälestise registri number 10991
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1017
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.08.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.06.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme on kaunis lõhutud, mistõttu tema piire on raske kindlaks määrata. Umbkaudsed mõõtmed on ida-lääne suunas 27 m ja vastassuunas 16 m. Lääne otsas on näha suuri kive. Kalmel kasvavad lehtpuud ja suur tamm (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi võru maakonnas, Kanepi kihelkonnas. Kivikalme asub Vooreküla-Puskaru teelt lääne poole keerava Ala-Juusa tee ääres. Kalme reg nr 10991 jääb kalmest reg nr 10990 kagu poole.

Sisestatud: 17.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme võib dateerida I aastatuhande I poolde. Juusa kalmeid (kalmed reg nr 10989-10991) on märkinud 1921. a V. Raid ja 1925. a K. Laja Kanepi kihelkonna kirjelduses (käsikirjad Ajaloo Instituudis). 1963. a Juusa kalmete inspekteerimisel tegi arheoloog S. Laul kalmesse reg nr 10990 väikese prooviaugu, kust leiti pronksrõngake (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.05.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise aktis pole kaitsevööndit kehtestatud, on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mäestise piirist arvates.
Muinsuskaitseametis toimub kaitsevööndi piiride täpsustamine ja kohandamine kivikalme kaitse vajadustele.

Sisestatud: 05.06.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 07.03.2015.