Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas "Kõrveläte", "Kõrbeläte"
Mälestise registri number 11025
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 1051
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor, Viktor Lõhmus

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 24.04.2011.

Mälestise kirjeldus


Allika pikkus väljavoolukohast kuni Hilba jõeni on 6,5 m, laius 0,6-1 m. Allikasängi põhjas esineb väiksemaid raudkive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Võrumaal Põlva kihelkonnas. Allikas voolab välja Hilba ürgoru parema veeru aluspõhjast. Allikas voolab ligikaudselt põhjast-lõunasse ja ühineb Hilba jõega.

Sisestatud: 16.05.2012.

Mälestise ajalugu


Ohvriallika traditsioon ulatub tagasi tõenäolist I aastatuhandesse, püsides edasi kuni 19. Sajandini ja võimalik, et ka kuni tänapäevani. Allikat on nimetatud kogumikus „Kas tunnd maad“, Tallinn, 1965, lk 642, kus mainitakse, et rahvapärimuse kohaselt olevat Hilba allikal tervendav toime (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.05.2012.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 06.03.2015.