Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 11028
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 05.01.1998
Registreeritud 05.01.1998
Mälestise vana number 101-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


1. Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2. Kalmekonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 20.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Riikliku kaitse alla võtmiseks esitati 1977. aastal.
Kalmet kasuatati matmispaigana I aastatuhande II poolel

Asub teisena kirjeldatust kalmest mõned meetrid loode poole tõustes kühmuna ümbrusest 50-60 cm kõrgemale.
Kalme kujutab endast lääne-ida suunas 30 m pikkust ja põhja-lõuna suunas 15 m laiust kivilasu, millest suuri kive on pinnale välja kangutatud. Kalme idapoolset ots võib olla olnud kunagi eraldi kalme. Kivid on väiksemad ja kivilade jätab lõhutud mulje.

Sisestatud: 20.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme tõuseb 0,5-0,6 m kühmuna ümbrusest veidi kõrgemale. Kalme kujutab endast ida-lääne suunas umbes 30 m pikkust ja põhja-läuna suunas 15 m laiust kivilasu, milles suuri kive kohati pinnale välja on kangutatud. Kalme lääneservas võib eraldada ühte põhja-läuna suunalist kivirida, mis kuulub arvatavasti mõne tarandi küljemüürile. Võimalik, et kalme idapoolne 7 m pikkune ots on moodustanud veel omaette kalme (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.05.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Võru maakonnas Põlva kihelkonnas. Kalmegrupp, mälestised reg nr 11026-11028, jäävad Akste-Häätaru maanteelt lõunasse keeravast külavaheteest loodesse. Kalme reg nr 11028 ja kalme reg nr 1127 loode pool.

Sisestatud: 16.05.2012.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub I aastatuhande I poolde. Teateid kalmete on olemas O. Ugarti poolt 1922. a koostatud Põlva kihelkonna muististe kirjelduses lk 18 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Leidude kohta teateid ei ole (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.05.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.03.2015.